Frankfurdi lennujaamas on yks lahe DeliSTOP (tm) putka kus on eestlannast myyjatibi, annab tyhjade purkide eest 25 eurosenti tagasi.
Ja sealses macis myydav Double Yang Burger on parim kiirtoiduburger mida ma hiljuti saanud olen, ei anna eestis myydava n2tske bigm2ki-junniga v6rrelda.
J6udsin end juba h2sti tundma hakata ja arvata, et ega k6ik nii sitt ei olegi ju ja kyll allahi abiga k6ik laabub, kui tuli m6te 2ra teha check-in dubai lennule. L2henen mina omaette kurba laulukest vilistades emirate airlines kassale ja m2rkan juba eemalt, et yle poole saali on 6udne saba, nagu tasuta viina jagataks kastidena. Halba eelaimdust ignoreerides k2isin m6nda aega piki saba ja l6puks j6udsingi j2relduseni, et kogu see sabat2is inimesi tahab minna samasse kohta kus mina ja seejuures kaasa v6tta oma ema, kaks t2di, lapsed, lapselapsed ja vanaisa kitselauda mooduliteks v6etuna kohvrites. Ja check-in oli just alanud, lennuki v2ljumiseni oli yle kolme tunni.
M6tlesin, et mingi massihysteeria lennujaamavorm v6i on idasaksa turistid puurist v2lja lastud, ostsin veel 6lle ja seadsin end uuesti raamatuga nurka sisse olles kindel, et tunni aja p2rast on checkin tyhi nagu kell.
Tund venis vaikselt pea kaheks tunniks, lonkisin siis tagasi ja raisk, saba oli ainult veidi v2iksem, lahti oli tehtud kolm lisakassat ja ei mingit progressi.
Nihverdasin siis end l2bi passikontrolli ja kahe pagasi/kylmrelvade/mehelikkuskontrolli v2ravasse kus sai checkini tehtud ilma sabata.
Kui kogu see hord tava-checkinist l2bi tilkus ja v2rava ette parve kogunes siis tekkis kyll mure, et kas lennukil vitsad vastu peavad ja mitu lisamootorit kylge teipida tuleb et see mass lahti saada maast.
Lennuk (lahmakas airbus a310) oli viimse kohani v2lja myydud, peldikusse vist kedagi ei topitud a palju puudu ei olnud. Mina olin saatuse julmal tahtel surutud paksu itaallase ja sugugi mitte v2hem paksu sakslase vahele nagu sprott karpi. V2hemal on emiraatidel see hea, et turistiklassis on ka istmeseljatoes vinge entertainmendi-konsool millega andis tetrist, galaxyt ja mitmeid muid vingeid oldskool asju m2ngida.
Ehkki, peab t6dema, staatiliselt kokkusurutud olek ei m6junud RSIle h2sti ja see l6bu oli ka varsti l2bi. Syya sai kuidagi kahekorra k22natuna ja juua ei saanud yldse kuna yle kahe purgi 6lle ei mahtunud sisse.
S2ttisin end siis magama, mis ka masendavalt failis kuna itaallane norskas ja 2gises nagu astmahaige j6ehobu udusel 66l ning sakslane peeretas, n2rigu deemonid igavesest ajast igavesti tema perset p6rgu pimedaimas sygavikus.
Piinade rada sellega polnud l6ppenud, hotell ei olnud meile vastu saatnud lubatud autot niiet tuli teha round 2 araabias takso kauplemisega. Pakkujatest puudust ei olnud, a k6ige k6vemah22lsel ja odavamal juhil tuli v2lja, et polegi yldse takso vaid teeb oma vana honda parsaga halturtsi reisijaid vedades. Kuna k6ik olid magamata ja masenduses siis ei viitsinud keegi enam vaielda ka, lugesime allahile palved ja ronisime sellesse kirstu sisse, olles otsustanud programmiga kaasa minna ja l6puks ehk kuidagi hotelli saada.
Kirstul oli lisaks t6mblevale gaasile ka huvitav featuur, et kui juht yle 120km/h vajutas siis hakkas mingi asi 22rmiselt l2bil6ikavalt piiksuma kuskil armatuuri sees. Kuna abudhabisse oli 120 kilomeetri kanti millest enamusel oli kiirusepiirang t2pselt 120 siis v6ib arvata, et see j2rjekordne vinge featuur meie n2rvide seisukorda ei parandanud. Lisaks sellele ei r22kind juht kuigiv6rd inglise keelt ja ei teadnud kuskohas meie hotell on t2psemalt kui "ah seal abudhabis, ma tean kyll".
Olles abudhabisse j6udnud pidime me veerand tundi juhiga seletama ja kolme eri infotelefoni abi katsuma enne kui juht lahti jagas kus see hotell on. Viimane infotelefon suutis talle l6puks selgeks teha, et me oleme kogu selle aja parkinud samas kvartalis saja meetri kaugusel hotellist.
Mina olin selleks ajaks pystijalu magama j22mas, kuna ma seda m6rtsuka n2oga autojuhti ei usaldanud ja jaak enne magama j2i siis mina pidasin vapralt tal silma peal, et ulakustega hakkama ei saaks. Hotellis sai dushi all k2idud ja siis, m6neti energiat taastanuna, h2ngisin jaaguga kaasa et datacenter yle vaadata.
Kannatuste raja l2bimiskiirus suurenes iga ringiga, j2rgmisel levelil tuli mulle vastu miski PR-hiireke kes vingus, et ma ei tohi shortsidega datacentrisse minna, 2riasutus ja bossid hakkavad m6gisema. Sisimas sita mulinat tunnetades lonkisin hotelli tagasi ja t6mbasin teksad shortside peale kuna jaak ei jaganud mu seisukohta tibile koht k2tte n2idata ja hotelli magama minna kui shortse kanda ei saa.
J2rgmisena tuli v2lja, et serveritele ei ole isegi veel LAN kaableid taha t6mmatud, teenuseid sai testida ykshaaval nii, et vedasid crossover kaabli vastava teenuse rackini ja torkasid serveri/switchi taha. Mistar tanel p6dra, oraaklikunni, installitud Oracle RAC ei olnud k2ima l2inud ja load balancing ei tootanud. Internetti kohapeal ei olnud ega saanud, mingi munn 2ra t6usnud nutumyyriadminn tahtis call flowsid saada portide keeramiseks koos hoorade ja blackjackiga, uksekaardi saamiseks polevat lootustki - korra v2lja minnes pead p2rast kohalikule r2ttpeale helistama et ta su uksest v2lja ja p2rast tagasi sisse laseks ja l6puks tuli v2lja, et hotell ongi praktiliselt ainuke v6imalus internetiks sest eeriksoni kontorist visati Ando v2lja ssh tunneldamise peale - polevat turvaline ja lubatud.
tyra ma ei v6i... t2na 6htul l2hevad ando ja jaak 2ra ja homme j22n ma sinna yksi ikaldama. Mille kallal, ei tea, ilma lan kaabelduseta ja tulemyyri konfita on igasugune testimine v6imatu, a kyll nad sitakad midagi leiavad.
n2dalavahetusel igatahes t66d teha ei kavatse, mingu perse k6ik, l2hen ujuma ja p2evitama